neljapäev, 26. oktoober 2017

Saime osa väga vahvast lasteetendusest!

Täna, 26. oktoobril, käis meie lasteaias külas Viljandi Kultuuriakadeemia tudengite näitetrupp etendusega "Töntsa-täntsa(autor Heljo Mänd, lavastaja Elar Vahter)Teatrikunsti 12. lennu poolt valminud lastelavastust on siiani mängitud vaid paaril korral Viljandis ja Tallinnas. Trupp on saanud lavastuse näitamisega seotud kulude katteks toetust Eesti Kultuurkapitalilt , seega võisime meie etendust vaadata lausa tasuta.

See oli hoogsalt ja lustlikult mängitud lugu karupojast, kes arvas, et ta on juba küllalt suur minna kodust kaugemale üksi mängima. Paraku sattus ta oma suure tarkusega igasugustesse sekeldustesse. Ei osanud ta Jänese moodi kukerpallitada, tundis hämmeldust Vesiroti porgandijagamise üle, pidi plagama Hundi eest, koges kokkupõrkamist Konnaga ja tundis Siili sooja sõbrakätt. Aga nagu õpetlikes lastelavastustes ikka, lõppes kõik siiski õnnelikult....
Lasteaia nii väikesed kui suured vaatajad jälgisid etendust suure põnevusega, sest näitlejad etendasid oma rolle väga humoorikalt ja tõetruult. Lapsed elasid pingevabalt kaasa, abistades Karupoega kiirete märguannete ja õpetussõnadega.
Kui etenduse lõppedes lavastaja Elar Vahter pakkus lastele võimalust näitlejatega ka lähemalt tuttavaks saada, siis julgeid lapsi ei olnud vaja sõrmedel üles lugeda. Omad kallid said laste käest kätte nii Jänes, Hunt kui ka kõik ülejäänud...
Tore oli tõdeda, et pärast etendust läks näitemäng lahti laste poolt. Maasikmarjarühma sisse astudes võis näha kukerpallitavaid jäneseid ja kepi najal kökerdavaid siilikesi...
Soovime kõik koos noortele näitlejatele jätkuvat mängulusti ja noorlavastajale põnevaid väljakutseid!










Kirjutas ja pildistas direktor Tiia.

teisipäev, 24. oktoober 2017

Kogu ilm on mängumaa!

Meie lasteaia  õppe-kasvatustegevuses väärtustatakse nii õuesõpet kui ka rikastatakse õuemängutegevusi.
Lasteaia õuele rajati kevadel kuus pajuokstest mänguonni, mis annavad lastele võimaluse loovateks mängudeks. Lisaks oskavad õpetajad ära kasutada meie Eestimaa rikkust – nelja erinevat aastaaega koos nende võludega. Ehedaks näiteks on sellest  sügisest Pohlamarjarühma  2.-4. aastaste laste mängud  lasteaiaõuel. Majahoidjaga oli kokku lepitud, et värvilised sügisesed  lehed jäetakse külmade tulekuni  lastele põnevaks mängumaaks. Nii saidki lapsed teha koos õpetajate Inge Toode ja Kairit Kärt´iga lehtede sisse  sõiduteed, millel  oli väga lustlik ja põnev  autode ning ratastega sõita. Rajatud tee ääres oli hea peidu- ja puhkekoht ning sõidukitele tankimise kohaks  pajuokstest rajatud õueonn.
Tore on, et seda on märganud ja tunnustanud seni Eestis ainuke õuelasteaed MTÜ Lapsed õue, kes korraldas hiljuti fotode konkursi laste õuemängudest „Kogu ilm on mängumaa”. Lasteaia MARI Pohlamarjarühma eelpoolkirjeldatud tegevused tunnistati kõige fantaasiarikkamaks õuemänguks ning premeeriti peaauhinnaga, milleks on putukahotell ja lindude söögimaja. Auhinna pani välja  osaühing ÕÄ. 






Kirjutasid õppealajuhataja Annika ja direktor Tiia. Fotod: Pohlamarjarühm

Vaarikmarja rühm külastas Eesti Põllumajandusmuuseumi

Oktoobrikuu 17. päeval tulid Vaarikmarja rühma lapsed lasteaeda tavapärasest varem, et süüa hommikusöök ning asuda varakult bussireisile Ülenurme. Buss viis meid Eesti Põllumajandusmuuseumi, et osaleda õpiprogrammis "Viljaterast leivani". Ka meil lasteaias käsitletav teema oli seotud  teraviljade ja leivaga.  Et saada võimalikult vahetu kogemus ning kõike oma silmaga kaeda, oli muuseumis nähtu täpselt see, mida ootasime.
Kohale jõudes uudistasime suures küünis väljapanekut, mis tutvustas erinevaid teravilju, endisaegseid põlluharimise- ja  viljapeksumasinaid. Giid seletas lastele näitlike vahendite abil, kui raske ja aeganõudev oli vanasti töö, et leib jõuaks lauale. Näidati sirbiga vilja lõikamist, koodiga  peksmist, tuulamist, käsikiviga jahu jahvatamist. Käsikivi ringi ajamist said proovida kõik lapsed ning näha oma silmaga, kuidas teradest saab jahu. Palju põnevust pakkusid vanaaegsed põllutöömasinad ning isegi üks kombain, millel mõned detailist olid valmistatud puust.
Vaatasime õppefilmi põllutöödest ning leiva küpsetamisest. Leivakojas maitsesime ka leiba ja nägime suuri puust leivalabidaid. Kingituseks saime kaasa toreda "Ahjualuse leivaraamatu" ning põneva leivateemalise lauamängu, mida lapsed naastes kohe mängima asusid. Kuna põllumajandusmuuseumi väljapanek on väga mahukas ja põnev ning meie saime sellest osa vaid veidi, soovitame kõikidel lastel külastada muuseumi oma perega!
Pärast muuseumiskäiku läks aga ka meie rühmas lahti tõsine leivategu: õhtul panime hapnema taigna, järgmisel hommikul segasime juurde vajalikud ained ning jätsime leivataigna vormi kerkima. Õhtupoolikul oli tuba isuäratavat leiva lõhna täis ja kõik lapsed ning vanemad said sooja leiba degusteerida. Maitses ülihea!












Kirjutas õpetaja Eve Kulp

esmaspäev, 9. oktoober 2017

Ühepajatoit

Aasta aega tagasi, septembris 2016, alustasime projektiga "Ühepajatoit". Lapsed rääkisid ,et keegi oli vanaema juures käinud kartuleid võtmas, teine tõi huvitava kujuga porgandeid teistele vaadata . Arutlesime sel teemal ja jõudsime otsusele, et teeme ise omale peenra ja uurime teekonda seemnest viljani. Meie motoks sai vanasõna „Mida külvad kevadel, seda lõikad sügisel“.
Sügisel alustasime lehtede riisumise ja komposti tegemisega, et taimedele toitu anda. Lapsed said teadmisi öko- ja mahepõllundusest.
Varakevadel ühises ringis istudes sai igaüks oma arvamuse öelda, mida kasvatama hakata. Kuna kõigile lastele maitseb väga ühepajatoit, siis jõudsimegi kokkuleppele. Otsustasime mulda panna porgandid, peedid, kaalikad, kartulid, tilli, sibula, aedoa ja kapsataime.
Lastevanemate abiga saime ilusa peenrakasti ja mullagi sisse. Aitäh selle eest Ketrini ja Laura-Lizelle isadele. Meie oma jõududega peitsisime peenrakasti, et muuta see tugevamaks ilmastikuolude suhtes. Mulla mahalaadimine ja vedamine peenrakasti oli poiste lemmiktegevus.
Mai keskel alustasime kartuli mahapaneku ja seemnete külviga. Panime mulda kaks kollast ja kaks punast kartulit. Kapsataimi käisime turul ostmas. Peenrakasti külge panime sildid nimedega ja tuppa tahvlile koostasime peenra skeemi. Kuna sel aastal algas lasteaias kollektiivpuhkus alles juulis ,saime jälgida taimede arengut pikka aega. Jõudsime mitu korda rohida ning porgandid, peedid ja kaalikad ära harvendada. Kastmisega polnud samuti probleeme, seda tegi vihm meie eest.
Septembris peenart nähes oli laste üllatus suur . Leidsime eest suured juurviljad. Ühel kartulil oli tekkinud mingi haigus. Internetist uurides saime teada et see on juuremädanik. Sellest hoolimata saime väga suure saagi. Nüüd hakkas juurikate loendamine, mõõtmine, kaalumine, hulkadesse jagamine ja puhastamine. Kapsapea kasvas päris pirakaks.
Ja oligi aeg pada tulele panna ja ühepajatoitu tegema hakata. Algas koorimine, hakkimine, tükeldamine. Meie lapsed on väga osavad noa käsitlemisel. Herned, till ja sibulapealsed olid juba suvel sügavkülma pandud ning toiduvalmistamine läks käima. Köögist saime ka hakkliha, sest meie pole veganid. See sõna oli enamikule lastest võõras. Arutlesime ka toiduharjumuste üle. Meie lapsed teavad, et kõik toitained on laste kasvuks vajalikud.
Ühepajatoit sai väga maitsev, lapsed sõid kausid isuga tühjaks. Kuna meil jäi üle punapeete, siis sai teha veel maitsva šokolaadi-peedikoogi. Peediga oli ka tore joonistada. Porgandist tegime peo tarvis pirukaid. Ja kuna kapsapea oli väga suur, siis Kaspari vanaema käest saime kapsariivi ja Rendo vanaemaga tegime sisse hapukapsast.

Enne mihklipäeva pidasime maha toreda peo, kuhu kutsusime terve lasteaia. Lastel olid selgeks õpitud mõistatused köögiviljadest, laulsime ja rokkisime koos „Juurviljarocki“ saatel. Kõigil oli lõbus ja tore olla. Loodame, et sellest toredast aastast valmib ka väike film Kauri ema poolt. Igatahes täname teda juba ette. Veel tahan tänada oma rühma toredat meeskonda ja meie tublisid lapsi.

Vaarikmarjarühma õpetaja Eve Järviste




















Aasta Õpetaja 2017 ja Aasta Tegija 2017

Õpetajate päeva tähistamiseks oli 4. oktoobri lõuna ajal lasteaia saali kaetud kohvilaud ning esinema palutud lasteaia endised kasvandikud. Muusikalist külakosti tõid Anete Miller ja Laura-Brita Otsus koos oma õpetajate Birgit Matsoni, Taimi Geraštšenko ja Pille Otsusega. Kuulutati välja silmapaistvaid töötulemusi üles näidanud inimesed.
Aasta Õpetaja 2017 tiitli pälvis õpetaja Rita Mikk. Rita on töötanud lasteaias üle 20 aasta. Ta on rõõmsameelne, kohusetundlik ja aktiivne. Viimastel aastatel on tema eestvedamsiel rühmast saadetud kooli mitu lendu kirsimarjakesi. Rita osaleb alati ülemajalistel üritustel, julgeb ja oskab sõmna sekka öelda arutlemist vajavate küsimuste juures. Rita peab tähtsaks tervise edendamist.
Asta Tegija valitakse lasteaias abipersonali hulgast. Sel aastal nimetati Aasta Tegijaks 2017 õpetaja abi Valentina Karu. Valentina on soe ja sõbralik inimene. Tal on väga head suhted lastega, ta hoolib ja armastab lapsi väga. Valentina on ka väga abivalmis, kohusetundlik, viisakas ning korrektne.





Aasta Tegija 2017 Valentina Karu ning Aasta Õpetaja 2017 Rita Mikk
Kirjutas Tiia Kaeramaa, fotod Annika Kreitsman