neljapäev, 24. november 2016

Meeleolukas kadrihommik

Neljapäeva, 24. novembri hommikul tulid Vaarikamrja rühma lapsed lasteaeda kadrideks riietatuna. Saalis oli algamas kadrihommik, kus kaugelt külalisteks kadrideks olidki Vaarikmarja lapsed. Olime üheskoos eelnevalt harjutanud ka kadrilaule ja -salme, mis juba kenasti selged olid.

Laulsime saali ukse taga traditsioonilist kadrilaulu ning perenaine kutsus meid sisse. Saalis oli ootamas väga lasterohke perekond, keda perenaine tutvustas kui perekond MARI. Meil olid kaasas ka lambad, kits ja hani, kes kontrollis laste tarkust ja teadmisi ning jäi igati rahule. Kadriemal oli kaasas lambavilla, mida ta kinkis ka Mari pere lastele. Kadrivanaema näitas enda kootud villasest lõngast sokke ja kindaid. Koos soovisime pererahvale häid soove: pereõnne, tareõnne, lasteõnne, karjaõnne ning tänasime lahket pereema, kes meid vastu võttis ning tagasiteele külakosti kaasa pani. Kuulutasime välja ka peatselt algava jõuluaja: jõuludeni on jäänud neli nädalat. Pidu lõppes ühise sabatantsuga lõbusa loo „Jõuaksid need jõulud tulla“ saatel.


Vaarikmarja Kadrid







Jäätmealane õpitund „Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea“

Kolmapäeval, 23. novembril  toimus Kibuvitsamarja-  ja Kirsimarjarühma koolieelikutele jäätmealane õpitund  „Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea“ . Õpitunni viisid läbi suured loodusesõbrad Liisi ja Kertu Tartu Lasteaiast Poku,  kes esitasid lõbusa ja kaasahaarava näitemängu koos praktilise õppetegevusega, millesse kaasati ka lapsed. Lapsed said teada, et prügi sorteerimine on väga vajalik, sest muidu kasvaksid prügimäed  hiigelsuureks ning maakera  oleks väga kurb ja räsitud, sest jäätmete ladestamisel prügilasse koos muude olmejäätmetega tekitab loodusele olulist kahju, kuna nende lagunemine ja muutumine mullaks võtab aega sadu ja mõne pakendi puhul isegi tuhandeid aastaid. Kui aga prügi sorteerida, siis saab seda taaskasutada ning hoida meie metsades kasvavaid puid, mistõttu ka maakera on  rõõmsam ja rohelisem. Nii sorteeritigi koos Liisi ja Kertuga  prügi kolme erinevasse konteinerisse. Papi ja paberi konteinerisse võis panna   vanu ajakirju, katalooge, vihikuid,  joonistusi, paberit ja pappkarpe, millest saab teha taas paberit. Pakendite konteinerisse võis panna kilekotte,  šokolaadi-, jäätise- ja kommipaberid ning piima- ja  mahlapakid, sest neisse on sisse peidetud  plastikut ehk kilet ja nad krabisevad. Samuti kõik plast-, klaas- ja metallpakendid. Metallpakenditest saab taaskasutusena teha  autodele uusi mootoriosi, klaasist uusi pudeleid ja purke. Plastikpudelid, millel on pandimärk, tuleb kindlasti  taaraautomaati viia, sest  sealt lähevad pudelid taaskasutusse. Plastpudelid purustatakse väga peeneks puruks ja neist tehakse sooje fliise. Olmeprügi konteinerisse  võis panna vanad katkised mänguasjad ja riided, ka hambaharjad, vanad jalanõud jmt, mis enam taaskasutuseks ei sobi. Tegevuse lõpus  tõdesid  kõik lapsed, et jäätmete sorteerimine ja taaskasutamine  ning looduse hoidmine puhtana on väga vajalik. Kõik lapsed said korraldajatelt kingituseks loodusesõbra märgi. Kibuvitsamarjarühma õpetaja Helle kinkis  loodusesõpradele  külmkapimagnetid, mille rühma lapsed olid valmistanud taaskasutatud materjalidest.
Hoidkem loodust!

Annika Kreitsman

õppealajuhataja




















neljapäev, 17. november 2016

Kirsimarjad tegelevad robootikaga

Isadenädala raames käis Kirsimarjarühm külas Emma-Lota isal, kes õpetab Põltsamaa Ühisgümnaasiumis lastele robootikat.  Alguses tutvustas Emma-Lota isa lastele arvutiprogrammi ja legoklotside komplekti. Seejärel valisid lapsed programmist välja robotid, mida nad paarikaupa ehitama hakkasid. Kui robot oli valmis ehitatud, ühendas Emma-Lota isa need arvutiga ja tööle need hakkasidki. 





Lastele meeldis see nii väga, et nad tahtsid seda ka lasteaias jätkata. Tänu Emma-Lota isale see nüüd Kirsimarjarühmas toimibki. Lapsed on väga usinad ehitajad ja nuputajad. Suur tänu Emma-Lota isale!



Kirsimarjarühma õpetajad Rita ja Luule

reede, 11. november 2016

Isadepäeva tähistamise pereüritus

10. novembril tähistasime lasteaias isadepäeva, mille läbivaks teemaks oli sel aastal liiklusohutus. Üritus sai alguse juba varahommikul, kui Nähka ( liikumisõpetaja Merle) ja õppealajuhataja Annika tervitasid kõiki lasteaeda tulijaid ja vaatasid, kas kõigil ikka helkurid on. Kellel ei olnud, said kingituseks  helkuri või helkuri kandmise vajalikkust meeldetuletava kleepsu. Kell 18.00 algas ühine üritus saalis, kuhu kogunesid kokku kõikide rühmade lapsed ja isad. Ja kokku oli rõõmsaid lapsi ning vahvaid isasid ja vanaisasid väga- väga palju!   Osalejaid olid tervitama tulnud Lõvi Leo ja piirkonna noorsoopolitseinik, kes rääkis väga põhjalikult ja ülevaatlikult eesoleva pika ja hämara talvise aja liiklusohutusest. Lõvi Leo pakkus kõigile osalejatele kommi ning seejärel asuti osalema erinevates tegevustubades. Jalakäija tarkusetoas oli tähelepanu all ülekäiguraja ületamine, kus peamisteks  märksõnadeks olid: PEATU, VAATA, VEENDU! Liiklusmängude mängutoas  mängiti mänge, kus tuli olla tähelepanelik  KUULAJA, VAATAJA JA  MÄRKAJA. Kogemustoas: OLEN SILMAPAISTEV, KANNAN HELKURIT, sai taskulampidega otsida helkureid  ning  taskulambivalguses töölehte värvida. Liiklusmärkide õpitoas  vaadati koos  liiklusmärke, mis on vajalikud nii  lastele kui vanematele, et OLLA TÄHELEPANELIK LIIKLEJA NII  JALAKÄIJANA KUI  AUTOROOLIS JUHINA. Töötubades tegutsesid õpetajad Eve J., Mairi, Helle, Monika, Ene ja Rita ning laste sõber Nähka.
Aitäh kõikidele osalejatele ja  rõõmsat isadepäeva!

Annika Kreitsman