neljapäev, 25. jaanuar 2018

Vaarikmarjarühma tore kunstiprojekt koostöös eakatega

Juba sügisel pakkus Põltsamaa Kodus eakate huvijuhina töötav Külli Kivisild välja mõtte organiseerida mõni tegevus, milles osaleksid üheskoos nii eakad kui lapsed. Mina Vaarikmarja rühma õpetajana haarasin mõttest kohe kinni ja koos plaanisime ellu viia kunstiprojekti, mille teema oleks seotud kodu ja kodulinnaga. Meiega plaanidega ühinesid ka Kairi Kukk, kes töötab samuti Põltsamaa Kodus huvijuhina ning Karin Puusepp, Vaarikmarja rühma õpetaja abi.
Projekti viisime läbi jaanuarikuus ja sellele sai ka mõeldud tore nimi: "Kohtumised koduteel". Meie kuu teemad, mida lastega rühmas käsitlesime, sidusime samuti eakate ja erivajadusega inimestega. Nii kujuneski see projekt ka lastele vahetu kogemuse saamiseks eakatega suhtlemisel ja koos tegutsemisel. Tänapäeval on ju enamasti kõikide lasteaialaste vanaemad ja vanaisad tegusad tööinimesed ning kokkupuuteid päris vanade inimestega lastel ilmselt väga sageli ette ei tulegi.
Käisime lastega kahel korral Põltsamaa Kodu elanikega koos joonistamas ja maalimas, mille tulemusena sündisid väga toredad ühistööd. Lapsed sõbrunesid ekatega kiiresti ja päris vahva oli vaadata, kuidas ühine ettevõtmine sujus, koostöös vesteldi ja täiendati üksteise mõtteid.
Üheskoos saime proovida ka toolivõimlemist. Lastele tundus see põnev ning nad said ise mõne harjutuse mõelda ja ette näidata, mida kõik eakad kaasa tegid.
Valminud kunstitöödest avasime ka näituse Põltsamaa Kodus. Näituse avamine kujunes südamlikuks ja liigutavaks, meid ootasid saalis kunstiprojektis osalejad. Esinesime laulude, luuletuse ja tantsuga, millest kujunes väike armas kontsert. Selleks oli meile appi tulnud muusikõpetaja Katre, kes saatis meie laule kandlel ja klaveril. Kutsusime tantsuringi ka eakad. Olime lasteaias lastega koos meisterdanud tänukaardid, mille kinkisime kõikidele kunstitegevuses osalejatele.
Väga populaarseks osutus laste seas härra Ronaldi poolt demonstreeritud elektriline ratastool, millega ta ka lapsi sõidutas. Soovijatest kujunes kiiresti järjekord. Samuti üllatas onu Ronald lapsi muinasjutuga, mida vestis ning mida huviga kuulati.
Eakate silmist oli näha siirast tänutunnet ja rõõmu meie külaskäigust. Kui kätte jõudis lahkumise aeg, ütles üks vanahärra: "Tulge ikka meid vaatama!" Lubasimegi, et kevadel läheme külla ja esineme näidendiga.
Siinkohal veel suur tänu Küllile ja Kairile Põltsamaa Kodust ning meie muusikaõpetaja Katrele.
Sellised ühistegevuse projektid peaksid kindlasti jätkuma, et väärtustada põlvkondade vahelist sidet ja rõõmustada eakaid ning tuua nende tavapärastesse päevadesse vaheldust.
Arvan, et kunstilisest poolest tähtsamaks võib isegi pidada selle projekti emotsionaalset poolt, kogemust ja positiivseid tundeid, mida saadi ühiselt tegutsedes.

Kui näitus on Põltsamaa Kodus mõnda aega üleval olnud, toome selle vaatamiseks ka lasteaeda.


















Kirjutas õpetaja Eve Kulp
Fotod õppealajuhataja Annika Kreitsman ja õpetaja Eve Kulp

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar