reede, 29. september 2017

Väikesed kirsimarjakesed väljasõidul loodusprogrammile

20. septembril käis Kirsimarjarühm KIK-i poolt rahastatud projekti "Uued teadmised aktiivõppeprogrammidest Lasteaia MARI lastele" raames väljasõidul Elistvere Looduskeskuses. Palusime seekord kaasa ka lapsevanemaid ja 10 lapsevanemat selle aja ka leidsid. Jalutuskäigul juhatas giid laste tähelepanu sügise märkidele looduses, tutvustas lastele loomade eluviise ja rääkis põnevaid lugusid loomalastest. Näiteks rebasepoeg Juss peab ühte loomapargi töötajat oma emaks. Huvitav oli teada saada, et põhjapõder ajab talve tulekuks maha oma ripsmed, et need ära ei külmuks. Oli tore väljasõit.






Vaarikmarjad käisid KIK-projekti raames Endla Looduskaitsealal

Septembrikuu alguses käisid Vaarikmarjarühma lapsed Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt rahastatud projekti "Uued teadmised aktiivõppeprogrammidest Lasteaia MARI lastele" raames Endla looduskaitsealal, kus osaleti loodusprogrammis „Rabalummus“.  Lapsed said ise olla aktiivsed loodusuurijad ja –vaatlejad. Saadi rohkesti põnevaid teadmisi ja kogemusi rabast.  Oma kogemustest räägivad Vaarikmarjarühma lapsed Kaspar, Kristjan ja Ketriin ning õpetaja Eve kulp.
Kaspar: Kõige põnevam oli mööda laudteed käia ja astmeid pidi üles vaatetorni ronida! Sealt sai näha suuri veekogusid ja neid oli hästi palju  igal pool. Laudtee ääres kasvasid jõhvikad aga nad olid veel natuke toored ja rohekat värvi. Rabametsas oli palju mustikaid, need olid küll head ja magusad. Minul oli hästi tore päev, sest ka  ema oli meiega kaasas. Ema andis mulle kilekoti, millega ma natuke rabamuda kaasa võtta võisin, näitasin seda kodus oma sõpradele ja proovisime sellest  ka voolida. Päris põnev oli!
Ketriin: Minule meeldisid kõige rohkem suured ja väikesed veekogud, need nägid nii ilusad välja. Ja neil ei olnud põhja all! Meeldis väga laudteel käia, mida mööda me vaatetorni läksime. Vaatetornist nägimeilusat maad- Eestimaad! Nägime väikseid puid, sest nad kasvavad vees ja neil ei ole palju toitaineid süüa, et suureks kasvada. Kuulsime ka sookure häält, mis natuke ehmatas. Väga ilus päev oli!
Kristjan: Väga põnevad olid laudteed, mis olid laudadest tehtud nagu sillad. Ümberringi oli palju turbamuda  ja –sammalt ning laukaid. Palju vett oli ka igal pool aga mul olid kummikud jalas. Ilm oli hea, vihma ei sadanud! Kui oleks sadanudki , siis olid laudtee peal võrgud, et libe ei oleks käia.  Laudtee ääres oli palju marju- jõhvikaid ja pohli,mis maitsesid kibedalt. Ja palju oli töntsakaid kõveraid ja väikseid  mände. Maitsesime lauka vett, mis oli sama värvi nagu limonaad aga maitselt hoopiski soolane. Vaatetornist nägin isegi laudtee algust ja lõppu, kõike nägin! Õõtsiku peal käisime ka, natuke oli jube aga poisid ju ei karda! Ettevaatlik pidi kogu aeg olema.
Õpetaja Eve Kulp:  Väga huvitav ja põnev päev oli. Lapsed said hulgaliselt teadmisi ja kogemusi raba lummavast loodusest ja vaikusest. Meie loodusretke juht Elo Raspel oskas väga lapsepäraselt kõigest rääkida ja lapsi kaasata.  Suur aitäh  Kaspari, Kristjani, Henri ja  Emma  emadele, kes meiega  selle päeva veetsid ja samuti  Ketriini isale, kes lisaks veel meie bussijuht oli.


Küsitles õppealajuhataja Annika Kreitsman





















neljapäev, 28. september 2017

Traditsiooniline mihklilaat

Mihklipäeva eelõhtul peeti lasteaias mihklilaata, mis on väga pikaajaline lasteaia traditsioon.
Seekord alustas laata külaline, kes pakkus teemakohast muusikat - lõõtsalugudega rõõmustas laadalisi Marje Mäekalle.  Ehmunult jooksis laadaliste sekka "lambake", kes oma peremehe käest ära oli pagenud laadakaubaks mineku hirmus. Peremees Mihkel sai küll oma lamba rahvahulgast kätte, kuid seekord pääses loomake laadakaubaks saamisest omaloomingulise regilauluga.
Seejärel läks lahti kauplemine. Agarad lapsevanemad olid seekordki valmistanud lettidele head-paremat, nii soolaseid kui magusaid ampse, pirukaid, kooke, hoidiseid. Ka mänguasjadega kaubeldi ja õnneloosi võeti. Söögikraam läks kohe laadal käiku, kel janu, sai kohvikust tasuta piparmünditeed pirukatele peale rüübata. Pooleteise tunniga olid letid enam-vähem tühjaks ostetud.
Laadamelu jäädvustasid fotodele majandusjuhataja Kätlin ja direktor Tiia.
























Beebikooli lapsed alustasid oma kooliaastat

Septembrikuu viimasel neljapäeval said lasteaia saalis kokku kõik need pisikesed õpilased oma emmedega, kes oma noore vanuse tõttu lasteaiarühma veel minna ei saa, aga beebikoolis käimisega saavad hakkama küll.
Üheskoos lepiti kokku järgmised tunnikellaajad:
    Reedeti kell 10.00: 3-6 kuused (lapsed sünniajaga alates 01. mai 2017 ja nooremad)
    Reedeti kell 11.00: 1. aastased ja vanemad (lapsed sünniajaga oktoober 2016 ja enne seda)
    Reedeti kell 12.00: 10-12 kuused (lapsed sünniajaga  november 2016 - jaanuar 2017)
    Reedeti kell 13.00: 7-9 kuused (lapsed sünniajaga veebruar - aprill 2017)
    Tunnid algavad oktoobrikuust.

    NB! Oktoobri esimesel nädalal on tunnid erandkorras neljapäeval, 05. oktoobril!


    Kirjutas Tiia Kaeramaa, foto Kätlin Piirak

reede, 22. september 2017

Vaarikmarjade põnev retk

Neljapäeva 21. septembri hommikupoolikul alustasime lasteaia juurest loodusretke koos Henri isaga, kes töötab kaitseväelasena. Henri isal oli kaasas seljakott koos varustusega, mis aitab looduses hakkama saada. Tee viis meid jõe äärde väikesele saarele, kuhu kohale jõudes jälgisime, kui kiiresti sai isal kaasas olnud telkmantlist puutüvede vahele kinnitatult väike katus. Vajalikke puuoksi telgi vaiadeks aitasid otsida lapsed. Telgi all on võimalik leida varju vihma eest ja metsas olles ka ööbida. Lapsed said proovida madratsil pikutamist ja see tundus väga mõnus. Väga vilunult käis Henri isal ka mahakukkunud jämedast puuoksast mõnusa istepingi ehitamine. Selleks oli vaja saagi, millega oks juppideks saeti, ning seejärel need üksteise peale laoti. Nii mõnigi laps lubas kodus proovida ka sarnast pinki ehitada. Nägime ka, kuidas metsas lõkketuld süüdata kui tikke ei ole või on need märjaks saanud. Selleks oli Henri isal kaasas tulepulk, millest said kõik huvilised ka ise proovida tuld "välja võluda". Kui isa käes tundus see väga lihtne, siis lastel see nii lihtsalt ei õnnestunud. Henri isa abiga said kõik siiski hakkama. Eriti põnev tundus lastele väikese potiga tee keetmine gaasipriimusel. Ja kui maitsev oli värskes õhus keedetud tee – hoopis teine maitse kui kodus!
Tagasiteel oli muljeid palju ja laste jutuvada ei tahtnud kuidagi lõppeda.

Suur-suur tänu Henri isale põneva ja õpetliku retke korraldamise eest!












Kirjutas õpetaja Eve Kulp